Säutsudel investori jaoks kulla hind

Võimalusi panna sotsiaalmeedia enda kasuks tööle on seega lõpmatult palju. Kõige parem viis olla kiiresti uudistega kursis, kuulda, mida teised arvad ning teha taustatööd, on kasutada Twitterit. Erinevalt Facebookist, kus info kättesaamine sõltub sotsiaalvõrgustiku ülikeerukast algoritmist, on Twitter suhteliselt lihtne. Nii kui keegi, keda sa jälgid, säutsub midagi, on see info ka sinu ajajoonel olemas. Lisaks muudab Twitteri investorisõbralikuks fakt, et paljud investeerimis- ja ärimaailma kuulsused kasutavad seda.

Facebook nõuab veidi teistsugust lähenemist. Isegi kui keegi jälgib või like'ib kedagi, siis tema või nende postitatav info ei pruugi sinuni jõuda. Uuest aastast see tõenäosus suureneb veelgi. Seetõttu tasub näoraamatust otsida pigem sisukamaid lugusid, artikleid või analüüse, mis ei nõua kohest telefonikõnet oma maaklerile.

Et aidata eesti investoritel selles kirjus maailmas paremini navigeerida, panime kokku nimekirja inimestest ja asutustest, keda Äripäeva hinnangul tasuks sotsiaalmeedias jälgida.

Ettevaatust petturitega

Kuigi sotsiaalmeedia pakub investoritele uusi võimalusi, siis on petised alati näidanud suurepärast kohanemisvõimet uute tehnoloogiate suhtes. Oma olemuse tõttu võimaldab sotsiaalmeedia levitada üsna kiiresti ja laialdaselt valeinfot, mis võib kanda ühe kitsa ringi petturite huvi.

Üks moodus, kuidas sotsiaalmeediat ära kasutada, on turumanipulatsioon. Näiteks on selleks eksliku info levitamine eesmärgiga mõjutada mõne konkreetse aktsia hinda. Selline valeinfo võib olla nii positiivne kui negatiivne. Ühel juhul võidavad petturid aktsia kallinemise pealt, teisel juhul tänu aktsia odavnemisele.

Kurikuulus kohtulugu

2010. aastal külmutas USA väärtpaberikomisjon (SEC) ühe Kanada paari varad ning esitas neile süüdistuse turumanipulatsioonis. Oma kodulehe (PennyStockChaser) ning Facebooki ja Twitteri konto kergitati neile kuulunud penniaktsiate hindu, misjärel müüsid nad endale kuulunud aktsiad maha ja teenisid neilt kopsakaid summasid.